Tasekla tazzayrit (d tin yuran s teqbaylit, s teɛrabt neɣ s tefransist), ur terra ara ddehn-is s waṭas i lbaṭel tettidir tmeṭṭut. Lbaṭel-a ur yeqqim ara kan deg uɣbel n yizerfan iɣef tuɣ (assa-a, truḥ am tin i iserḥen i ṭbel deg waman) tettnaḍaḥ Tzzayrit s wudem asertan. Lbaṭl iɛedda tilas, tga irebbi i tekriṭ(violence). Takriṭ-a tedder-itt di tsusmi, « aḥ ! » ulac. Γas tesnulfa-d cwiṭ n tebɣest akken ad ter ɣef yiman-is, ad as-tqasem « tmeti » akked leqwanen ur neddi yid-s. Ad tt-zuznen s : « yak kem d tameṭṭut, ilaq ad tebruḍ i wallen, marayerfu wergaz-im. Rebbi yenna : Riǧalu quwamun εeni nisa. Yenna daɣen Nisau-kum ḥirten laum… »
Lbaṭel, tameḥqranit, takrit…ufan abrid d lebɣi di tsusmi. Atan ihi, « Juste une gifle ( D abeqqa kan ) », ungal n Nadjib Stambouli, d -yefɣen ɣur teẓrigin Koukou, yerra taḍadect ɣef tekriṭ tɛebba tmeṭṭut di tsusmi.
Deg ungal-a, Nadjib Stambouli, yixtar sin uwudam, mačči d menwala di tmeti : aselmad di tesdawit akked tselmadt deg uɣerbaz alemmas. Yettusemma di sin ɣran, tban-asen-d tafat n tifrat. Rnu, kkren-d di Lezzayer tamanaɣt, mačči deg walbaḍ n tudrin, n lmectat neɣ n yidewaren yeṭṭurfen, teǧǧa tmacint n zman. Yettusemma, walan ddunit twala-ten, teḍsa-yasen, ɣran , tban-asen-d tafat n tifrat. Nettat isem-is Dila, netta Douni. Asmi mmyufan, rran irebbi i « tayri », mmyiḥmalen, mmyizwajen.
Nadjib Stambouli « yerra imru » gar ifassen n Dila (udmawa/amsiwel). D nettat ara d-yinin iḥulfan-is, d nettat ara yerren lḥedd i tsusmi n tlawin yettabbin takriṭ. « Simple gifle » d « abbuhh ! ».
Abeqqa-nni yessegrareb tayri tecrek Dila d Douni. « …Les traits de son visage se crispent. Il se met à me regarder méchamment, agressivement, violemment. Je ne vois pas la main se lever, mais je sens la gifle sur mon visage. Fureur dans les yeux, fureur dans le coup : il m’a giflé ! (lermaḥ n wudem-is beddlen, yettmuqul-iyi-d s tzernent, s tekriṭ. Ur walaɣ ara afus-is mi t-yerded, ḥulfaɣ s ubeqqa. Taḥelwiḍt deg wallen, taḥelwiḍt di tita : yefka-yi abeqqa ! )». Ifuk wawal, tfuk tayri.
Xuḍi Douni yeɣra, iwala, yebɛed ɣef leqwaleb ur nemɛin. D akuned(hypocrisie) kan , d wali-yi nekk progressiste. Am waṭas n widak-nni icennun sbeḥ meddi ɣef izerfan n tmeṭṭut, mi yemlal weltma-s deg ubrid ad as-yini : « uɣal s axxam, yenɛel… ! »
D abeqqa kan ? Ala, d lmus-nni n lfinga d-yeɣlin ɣef Dila : « Je me sens faible, petite, insignifiante (ḥulfaɣ s yiman-iw deɛfeɣ, mezziyeɣ, ulac deg-i maḍi)», i twala iman-is. Abeqqa-nni yuɣ-d aẓar si « nisau-kum ḥirten lakum ». Ḥala berru i d dwa n ḥellu. Dila tesmar-d afad-is, tenna-d ayen ɣef tuɣal tekmamt.
Awal ɣef umaru
Nadjib Stambouli d aneɣmas seg yimezwura. Yexdem deg acḥal d aɣmis.
Yekki di terbaɛt yerran lɛiwaḍ i « Algérie Actualié ». Yekki daɣen, netta Djaout akked Abdelkrim Djaad deg usebded n « Ruptures ». Yella seg widen d-isbedden « L’Époque », aɣmis n unecraḥ (di 2006). Tuɣ-it d anemhal n La Dépêche de Kabylie ».Tura, atan d anemhal n Le Jour d’Algérie.
Yessufeɣ-d yakan ɣer tezṛigin Casbah : « La Rancune », « Le mauvais génie », Le fils à maman, ou le mauvais génie »akked « Le comédien »
Tahar Ould Amar