I wumi-t uzɣan aseklan ? Asteqsi am wagi, nezmer ad t-nsimɣur alarmi yessemḥelleq-d i tẓuri d yidles s timmad-is : i wumi-t uzɣan n tẓuri (d taklut, d aẓawan, d ssinima, d amezgun, atg.) ? I wumi-t uzɣan n yidles ? Tin yernan ɣer-s, wissen ma ad temmed tmuɣli ma ur tt-yeqqin umaslaḍ (l’analyste) ɣer wassaɣ n umdan d ugama d tudert ? Ittusemma, ur tettgerriz tririt ɣef yisteqsiyen-agi ma ur inuda yiwen ɣef tririt, seg tezwara n temsalt, yerna akken yessefk, ɣef yisteqsiyen yecban : i wumi-tt tsekla ? I wumi-tt tẓuri ? i wumi-t yidles (s umata) ?

Ad neqqim kan di tsekla. Taɣulin nniḍen (aẓawan, ssinima, taklut, atg.), akken lhant i kersent ; sefkent-asent tmuɣliwin iwulmen n wat ṣṣenɛa, mačči kan d lebɣi neɣ « d wagi i rray-iw ». Tasekla, yakan, tga am usteqsi-nni « n wacḥal n wanzaḍen deg tamart n umɣar azemni ». Uqbel ad inadi yiwen i wumi-t uzɣan aseklan, yessefk, ma yufa, ad d-yegzu (ma yessegza-d, ulac am wakken)  i wumi-tt tsekla. I wumi-tt ihi tsekla ?
I wumi-tt tsekla ? Tasekla, akken i d-tattawi ɣef tudert i as-tessewxar tilisa. Tudert, seg wasmi i tebda, yettwali-tt umdan am wasif iteddun ilmend n tkessart i t-id-yettmaggaren. Tasekla d aman-nni n yiɣezran irennun ɣer waman n wasif ; lamer mačči n nitni, ad yuɣal wasif d iciqer ; rennun-as ccbaḥa i yilili akken i sefsaxen azɣal ɣef uglim n yiẓra.
Tikwal tudert n umdan d tablaḍt n tiddas. Ama yerra-tt ufus d ijerriḍen ɣef tmurt, ama yessuneɣ-itt ɣef tmedlin, tiɣemmar-is zgant ḍerfent ɣef tlemmast-is. Tasekla, am ufus arebbani, d ilqafen-nni yesdukkulen tiɣemmar d tlemmast… d zzhu i wallen… d tiḥjurin ineǧren abrid amaynut… abrid yessufuɣen s tigzi, ɣef terna ccbaḥa.
I wumi-tt tsekla ? Lamer mačči d tasekla, ad yekreh yiles awal. D tasekla i as-yettakken i wawal tazmert isurufen i tlisa n yinumak. D tasekla i as-yeggaren leɣri i tudert n umdan, yettarra deg-s asirem akken i as-yettruẓu taẓẓayt.
Tasekla, akken yebɣu yili wudem-is : d asefru neɣ d tamezgunt, d ungal neɣ d tamacahut, d izli neɣ d inzi, d abrid yettawin ɣer wayen i izemren ad yili. Tasekla d tasarewt, akken i teggar irebbi i yimetman n tudert i tzeddel ɣef tamellalt.
Urǧin yella umdan war tasekla. D tasekla i as-yeṭṭfen afus di tikli-s deg umezruy. Ur yettili umdan war tasekla. D tasekla i as-yettwellihen iberdan i t-id-yessawḍen ɣer wass-a. D tasekla ara as-iwelhen iberdan yessufuɣen akkin s agemmaḍ n uzekka. Ur yettili umdan ma ulac tasekla… ma ulac taẓuri… ma ulac idles icebḥen…
Akken ur yettili umdan war tasekla, ur tettili tsekla war azɣan. Akka i d amdan… akka i tudert…
Tasekla d asnulfu n ddunit, ma ur telli d asnulfu amaynut, tettili d awehhi n ubrid ajdid i ddunit. Ittusemma tasekla d aεrak n unamek, ama yella yakan ama yennulfa-d. Azɣan, ula  d netta, yeslalay-d anamek…
Tasekla, akken tessawal i talwit i teskaray ṭṭradat. S usefru i zeddmen yigduden ɣef wiyeḍ ; s usefru i senkaren yigduden tigrawliwin akken ad sufɣen seg tmura-nsen wid i asen-yerẓen tilisa. Ittusemma : tasekla d asewwi n yinumak ; akken zemren ad iẓiden i zemren ad irẓigen. Ula d azɣan d tagella ; netta diɣen d anamek.
Tasekla, ur ilaq ad t-nettu, d timenna n ugraw akken i yenwa iman-is, s ddin-is, s umzruy-ines, s tmuɣli-s ɣef ddunit. Akken d-tettawi tsekla ɣef ugraw i d-tettawi ɣef umdan, ɣef ssuq yettenkaren deg yiman-is, ɣef lebɣi-s mi ara t-yeqmeḍ ugraw, ɣef tirga ama fɣent-as azekka-nni ama nekkrent-t. Ittusemma : tasekla d inumak, ama yemsel-ten ufus n umdan ama yemsel-iten unsay n ugraw. Tasekla d anamek. Azɣan diɣen.
Tasekla d inumak yettufken i tudert n Umdan seg wasmi i tebda ddunit ; tasekla d amaḍal n yinumak i as-yefka Umdan i ddunit ɣas ttbeddilent tillay d yimeḍqan. Ɣas ini-d tasekla d Amdan. Azɣan diɣen. Gar tsekla d uzɣan am tfekka d tili-s…
Ma d asteqsi-nni : i wumi-t uzɣan, d tamsalt nniḍen ;  tegguni akken i aɣ-yettraǧu uzekka…

 

Muḥend Akli Salḥi